Kuidas toimub elukoha registreerimine?
Elukoha registreerimiseks tuleb esitada elukohateade. Seda saab teha mitmel viisil:
- rahvastikuregistri e-teenusena (sisenemine ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID-ga);
- saates elukohateate posti teel ja lisades sellele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega
- leheküljest;
- digitaalallkirjaga allkirjastatult e-postile: ;
- vallavalitsuses kohapeal (palume aeg eelnevalt kokku leppida tel …)
- Kui Teiega elab ühel aadressil veel inimesi, siis saate esitada ühise elukohateate.
- Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised inimesed.
- Kui Te ei ole ise ruumi omanik, tuleb Teil esitada ruumi kasutamist tõendav dokument (nt üürileping) või ruumi omaniku nõusolek. Piisab ühest neist – see tähendab, et kui Teil on olemas üürileping, siis juba selle alusel registreeritakse elukoht vastavale aadressile ja omaniku nõusolekut täiendavalt ei ole vaja esitada.
- Kui omate kellegagi lapse ühist hooldusõigust, on lapse elukoha andmete muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek. Valla-, linna või -linnaosavalitsusel on võimalik teha sellest nõudest erand, kui lapse huvides on kanda tema elukohaandmed rahvastikuregistrisse (nt vajalike teenuste tagamiseks), kui ei ole võimalik saada selleks teise vanema nõusolekut.
- Seadusest tulenevalt peate elukoha vahetamisel esitama uue elukoha andmed rahvastikuregistrile 14 päeva jooksul.
Miks on elukoha registreerimine oluline?
- Teenuste osutamiseks
- Vallaelu arengu planeerimiseks
- Teabevahetuseks ja koostööks
- Vallakassa täitmiseks maksude abil
Rahvastikuregistri seadus paneb kõigile Eesti elanikele kohustuse hoolitseda selle eest, et enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged.
Info: Mari Mets